Miks mul on selline tunne, et seda ei juhtu kunagi ?
Vahel lihtsalt ei saa aru ja selline tunne on et mina olengi see ainuke. Kindlasti, ma usun et tuleb aga krt kes seda teab millal ja kas üldse..
Elu on üks keeruline seik, seal on veel nii palju millegist meil aimu pole. Ma tahaks näha ka enda elus seda mingit mõtet, mingit asja mille poole mul ka põhjus liikuda oleks. Praegusel on hetkel on, tühi maa, pikk must tunnel.
Ma kõlan siin nagu mingi reaalne emo aga sry mehed vahel tuleb selline tuju lihtsalt peale ja ma ei saa midagi parata.
Homme on juba parem, hakkab olema.
"Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille poole ihaldab ta kõige rohkem , tuleb hinnata seda mis on olnud ja eraldada kaunimad ja teinekord ka parimad mälestused nendest , mida sa tagasi püüdled , peab teadma , et kõik elus pole võimalik , ning ka parimad ajad mööduvad ja jäävad igaveseks meile , neile kes mäletavad ja suudavad armastada, on aegu mis ei kordu ja tegelikult ongi hea , sest muidu ei hindaks me neid niivõrd ja ei hindaks ka neid aegu mis meil alles ees on , sest kui need kätte jõuavad me teame , et neist tuleb kinni hoida, tuleb hinnata seda mis meil on ja püüelda parema tuleviku poole."
